Kombáte Tráfiku Humanu Hanesan Luta Koletiva Entidade Hotu Nian

0
293 views

Racom Maubisse: Kombáte tráfiku humanu hanesan luta koletiva entidade hotu, tamba tráfiku bá ema hanesan rekrutamentu, transporte, transferénsia, alojamentu ka akollimentu bá ema, liu husi ameasa ka uza forsa ka forma koasaun seluk, raptu, fraude, lohi, abuzu autoridade ka situasaun vulnerabilidade ka entrega ka aseita pagamentu ka benefísiu sira hodi hetan konsentimentu hosi ema ida ne’ebé iha autoridade bá ema seluk ho finalidade bá esplorasaun nian sexual no eskravidaun.

Esforsu bárak mak entidade governamental no naun governamental sira, promove hodi kombáte rede trafiku humanu, maibé seidauk efikazmente kombátidu, tambá rede husi autor sira, kontinua dezenvolve, tuir evolusaun sosiedade nian.

Durante tinan 2020 to’o 2022, Unidade Polisia Vulnerável – VPU husi Polisia Nasional Timor-Leste – PNTL, halo akompañamentu bá kazu sia, ne’ebé iha inídisu tráfiku humanu, rua husi Munisipiu Coválima, 4 husi Rejiaun Autonoma Oecusse, 2 husi Aileu no kazu ida rejista iha Dili no autor sira kompri ona sentensa iha Prizaun Bekora.

Relasiona ho assuntu trafiku humanu refere, ba Radio Komunidade Maubisse Mauloko Komissáriu PNTL, Faustino da Costa relata katak;

“Kazu bárak ho indísiu tráfiku humanu, sai sujeitu bá investigasaun polísial, tambá la emprega ema tuir kumprimissu e hau nia observasaun, buat ida ké importante mak respeita valor kultural no tradisaun atu labele monu bá lasu, tamba durante ne’e ita hare, iha passadu, empreza konstrutora sempre uza ema liur, ho razaun katak timor oan servisu la efetivu ho sira lori ema husi Tailándia no Filipina, tambá sira konsideradu professionál, maibé lolos uza sira bá fali buat seluk”  hakruir Komandante Jerál PNTL.

Diretora bá Komissaun Nasional bá Luta Kontra Tráfiku Humanu Marcelina Tilman bá periódu Novembru 2021 to’o Marsu 2022 hatateten, entidade ne’e rekolla rejistu kazu husi PNTL, Ministériu Publiku no prosesu bálun ne’ebé mak hetan ona desijaun husi tribunal.

Dadus bálun husi ministerio publiku, tambá prossesu bárak mak dehan trafiku humanu maibé to’o iha ne’ebá investigasaun konfirma, motivu kazu ne’e seluk fali. Nune’e kazu bálun husi PNTL ami tenke konfere ho Ministériu Publiku” haktuir Marcelina Tilman.

Komisssaun ne’e estabelese fulan Novembru tinan 2021 no konfirma kazu 2 ne’ebe mak konsideradu hanesan tráfiku humanu,  prosesu 53 mak pendent hela no bálun arkiva ona, konformedadus  investigasaun husi PNTL no Ministériu Publiku.

“Iha kazu ida ne’ebe envolve sidadaun estranjeiru ida no vitima husi estranjeiru no prosesu ne’e arkiva hela, seluk timor oan na’in tolu, maibe lezadu ema estranjeiru, iha tan sidadaun estranjeiru na’in rua no lezadu timor oan na’in rua, iha tan sidadaun rai luir ida no timor oan ida, maibe arkiva ona, se arkiva ona signifika la’os kategoria trafiku humanu, iha bálun tan mak estranjeiru no lezadu hanesan timor oan” relata Diretora ne’e.

Iha parte seluk, Organizasaun Mundial Bá Migrasaun rejista iha tinan 2018 vítima na’in 64 no husi númeru ne’e, kazu hitu mak konfirmadu ho kategoria hanesan, tráfiku bá liur hamutuk porsentu 70, tráfiku tama porsentu rua nulu husi xina, malazia, indonesia, Tailandia, Myanmar no Filipina no tráfiku internal porsentu 10.

Autor ne’ebé envolve iha tráfiku humanu, Tuir kodigu Penal Timor-leste artigu 163, hetan pena prizaun tinan 8 to’o 20 bá ema ne’ebé mak rekruta, transporta, transfere, aloja ka akolle menór ho tinan 17 ho objetivu bá esplorasaun  bá ema seluk bá prostituisaun ka forma seluk esplorasaun seksuál nian, trabállu ka servisu forsadu, eskravidaun ka prátika hirak seluk ne’ebé hanesan ho eskravidaun, servidaun ka estrasaun órgaun.

Iha lei numeru 3/2017, kona bá lei bá prevensaun no luta kontra tráfiku humanu, konsagra medida sira kona-bá prevensaun no kombáte tráfiku umanu, hanesan mós protesaun no fó asisténsia bá ema-ne’ebé sai vítima hosi tráfiku ida-ne’e.

Dezde 2009, Timor –Leste sai signatáriu bá Konvensaun Nasoes Unidas kona bá krime organizadu no transnasionais no Protokolu Adisionál bá Konvensaun Nasoes Unidas Kontra Krimi Organizadu Transnasionál kona-bá Prevensaun, Reprensaun no Punisaun bá Tráfiku ema, liuliu bá Feto no Labárik, ne’ebé aprova ona bá edezaun liuhosi Rezolusaun parlamentar iha 2009.

Maibé, Vise Dekanu Fakuldade Siénsia Sosiais husi Universidade Nasional Timor Lorosa’e – UNTL Júlio Aparício nota falta rigor iha implementasaun lei no dala bárak, sidadaun vulnerável sira, mak sai vitima bá desijaun sira.

Governu tenki implementa lei ho lolos, labele kesi mak kbi’it laek, maibé klase elite, husi livre ne’e injustisa, ne’e duni tenki hadia kualidade justisa no seitor edukasaun hodi forma ema nia konsiénsia”  hateten dosente ne’e.

Assosiasaun Hak, hanesan Organizasaun Naun Governamental ne’ebé durante ne’e luta bá defeza Direitus Humanus, atu ema bele moris ho dignu. Nune’e, Vise Diretora Assosiasaun Hak, Filomena Bárros dos Reis aponta falta seriedade governu iha implementasaun lei sira.

Lei trafiku humanu seidauk implementa ho di’ak, dezafiu seluk mak la iha kampu servisu no kompaña bálun bá bosok ema hodi bá servisu, maibe ikus mai sai atan bá interesse sexual. Ema bárak la iha konsiénsia, tambá vitima sira explorada, maibe sira la sente katak sira sai vitima no sira nafatin halo servisu ne’e, sé sira kompriende karik, sira  bá halo keixa, no ida ne’e hanesan dezafiu bo’ot”. Aponta Filomena Reis.

Tuir Organizasaun Mundial Bá Migrasaun, migrasaun bá rai liur tambá problema pobreza no dezempregu no sira bá Nussa Tenggara Timur NTT – Indonesia, hafoin rona informasaun  husi família, kolega no viziñu sira.

Entidade ne’e konfirma katak, feto no labárik feto ho idade menus husi 18, mak vulneravel liu atu haruka bá Indonesia no nasaun seluk hodi servisu hanesan trabállador doméstiku, ho promesa katak, sei hetan servisu di’ak, edukasaun no selu tusan sira iha Timor, maibe ikus mai sai alvu bá explorasaun sexual, atan no trabállador doméstika.

Bá Vise Dekanu Fakuldade Siénsia Sosiais husi UNTL, Júlio Aparício, sidadaun ne’ebe moris ki’ak, vulnerval liu, atu sai vitima bá tráfiku humanu, tambá autor sira, halo promessa atu fó kondisaun moris ne’ebé mak dignu bá sira, maske iha realidade la hanesan saida mak promete.

Ha’u observa katak ita seidauk rezolve trafiku humanu ho di’ak tanbá, elite politiku bálun la kompriende objetivu husi ukun an katak, tenke dignifika direitus humanus, liu liu familia vulnerável mak sai vitima bá kazu ne’e. sé governu hakarak kombáte tráfiku humanu, tenke aposta bá edukasaun, tambá riku soin no material luxu seluk la sai sasukat atu ema moris ho dignu” hateten Julio Aparício.

Ofisial Advokasia husi Assosiasaun Hak, Maria Galucho, konsidera katak, tráfiku humanu hanesan kazu grave, ne’ebe exige seriedade entidade hotu atu kombáte, hodi tane ema nia direitu báziku sira.

“Trafiku umanu hanesan krime grave ne’ebe rekruta ema timor oan bá servisu iha liur, maibé ikus mai sai hanesan feto animador sira. Sira rekrutada ho promesa didiak, kondisaun servisu di’ak, maibe realidade oin seluk, sira forsadu serbi’I bá nesesidade ema seluk nian” lamenta Maria Galucho.

Igreija dala bárak liu luta bá vida espiritural, maibe preokupa mos aspektu social no violasaun direitus humanus no tráfiku humanu no Superiora Fillas de Caridade Canosiana – FDCC, Madre Guilhermina Marçal mós fó ona assistensia bá feto vulneravel sira, hodi ajuda sira, hodi asesu bá edukasaun no sensibiza sira atu defende sira nia dignidade.

“Atu tulun sira liu husi edukasaun no formasaun moral no halo mos akompanhamentu, no agora timor oan iha feto potensial bárak ne’ebe mak kompriende ona katak, integridade no dignidade feto iha, la’os hakru’uk bá hahalok ida ka intimidasaun ruma, nune’e ikus mai bálun sai vogal hanesan mos ho mane”. tenik Madre Guilherimna.

Parte igreija mos konsidera katak, aumentu husi kazu ne’e mos kauza husi degradasaun moral husi foin sa’e sira no husu atu halo akompañamentu bá oan sira, inklui mos haforsa sira nia edukasaun, hodi hadi’ak sira nia futuru.

“Geralmente inan aman komprende sala liberdade ho demokrasia,  maibé liberdade demokrasia rekere responsabilidade, atu inan aman bele halo akompañamentu bá oan sira no garante sira nia edukasaun, por exemplo, Labárik sira kuandu latama uma inan aman mos la buka tuir, tambá iha liberdade no demokrasia halo respeitu entre oan bá inan aman mos lakon”. Sublinha Madre Superiora Kanosa.

Bá medida prevensaun, Akademista Julio Aparicio defende katak, reforsu investimentu iha seitor edukasaun, importante duni atu hakle’an koñesimentu timor oan hotu, partikularmente inan aman atu kontrola oan sira.

“Governu tenki kria kondisaun digna, hodi dezenvolve edukasaun formal no naun formal no sensibiliza elite politiku no emprezariu sira, atu respeita direitu báziku ema seluk nian.  Inan ho aman tenki kontrola oan sira no luta hadi’a sira moris no future”.  tenik Julio Aparicio.

Komissaun Nasional bá Luta Kontra Tráfiku Humanu mos  aposta liu bá medida prevensaun,  liu husi formasaun intensive no kontinua bá membru PNTL, F-FDTL, estudante ensinu sekundáriu, superior  no komunidade em jerál, hodi muda sira nia hanoin.

“Primeiru ami halo treinamentu uluk bá membru komisaun kona bá saida mak tráfiku humanu depois expanda, hodi muda ema nia hanoin, liu-liu sidadaun sira iha àrea remotas, atu labele monu bá tentasaun, tambá dala ruma ema bálun mai bosok sira nian inan aman, atu lori sira nia oan bá servisu ne’ebe diak liu, fo eskola bá sira nia oan, maibe to’o iha fatin ne’ebe mak promete envolve iha trafiku humanu” hateten Marcelina Tilman.  

Husi sikun seluk, Assosiasaun hak apela nesesidade atu governu no entidade naun governamental seluk servisu hamutuk, hodi konsiensializa sidadaun no hakbi’it ekonomia iha familia.

“Por exemplu, ema bálun mai vila atu servisu, maibe ikus mai halo fali buat seluk, tambá sira la iha koñesimentu klean kona bá perigu husi kazu tráfiku humanu, sira la sente katak sira sai vitima, maibe bálun sente moe, maibe sira la keixa tambá la iha dalan seluk bá sria nia moris, tambá ne’e governu no ONG sira presija servisu hamutuk” subliña Vise Diretora Asosiasaun Hak.

Diretora bá Komissaun Nasional bá Luta Kontra Tráfiku Humanu, relata katak, komissaun interministerial, ne’ebe envolve entidade simu orientasaun husi Primeiru Ministru Taur Matan Ruak atu luta bá kombáte tráfiku humanu.

“Membru komissaun ne’e iha reprezentante husi entidade governu hanesan investigador no suplente ida husi Polisia Siéntifika Investigasaun Kriminal, membru  PNTL ida, reprezentante Ministériu Negosiu Estrangeiru no Kooperasaun no entidade seluk, hodi luta kontra tráfiku humanu no dezde tinan 2021, komisaun prepara planu anual, trimestral no dissminasaun iha TV no Rádio, inklui distribuisaun panfletu”. dehan Marcelina Tilman. 

PNTL kontinua mós monitoriza nafatin Servisu Polisia Emigrasaun, hodi reforsa medida kontrolu bá movimentu sidadaun no empreza estranjeira iha Timor, hodi trava rejistu tráfiku humanu.

“Kona bá assuntu ne’e, ema hotu bele mai iha ita nia nasaun, maibe, Diresaun Jeral Servisu Migrasaun, kontinua kontrola sidadaun estranjeiru tuir lei emigrasaun katak, empreza ne’ebé mak emprega estranjeiru ne’ebé mak ho vistu turista sei hetan multa”. konklui Komandante Jerál PNTL.

Jornalsta           : Ivonia Mendonca

Editor               : Jaaquim Coutinho

0 0 votes
Article Rating
Subscribe
Notify of
guest
0 Comments
Inline Feedbacks
View all comments