Sorumutu Konsellu Ministrus nian iha loron 8 fulan-janeiru tinan 2025

3
18 views

Konsellu Ministrus halaโ€™o sorumutu iha Palรกsiu Governu, Dili, no aprova projetu Rezolusaun Governu neโ€™ebรฉ aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmรฃo, kona-ba fรณ doasaun ho valรณr dolar millaun rua ba Repรบblika Vanuatu.

Rai-nakdoko ho magnitude 7,3 akontese iha Port Vila iha loron 17 fulan-dezembru tinan 2024, hodi rezulta ema na’in-23 mate, na’in-200 liu hetan kanek no estraga maka’as infraestrutura esensiรกl sira, inklui Ospitรกl Sentrรกl no rezervatรณriu bee nian rua. Hodi rekoรฑese urjรฉnsia ba apoia populasaun sira neโ€™ebรฉ afetadu no harii hikas รกrea sira neโ€™ebรฉ naksobu, desizaun ida-neโ€™e hatudu kompromisu Konstitusionรกl Repรบblika Demokrรกtika Timor-Leste nian ba solidariedade no kooperasaun entre povu sira.


Konsellu Ministrus aprova mรณs projetu Proposta Rezolusaun tolu neโ€™ebรฉ sei submete ba Parlamentu Nasionรกl, neโ€™ebรฉ aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, , Milena Maria da Costa Rangel, kona-ba ratifikasaun akordu sira tuir mai neโ€™e:

1 – Akordu Servisu Aรฉreu ho Repรบblika Populรกr Xina no Reinu Kamboja. Akordu sira-neโ€™e ho objetivu atu hametin relasaun amizade no kooperativa ho nasaun rua neโ€™e, nuneโ€™emรณs kontribui ba dezenvolvimentu setรณr transporte aรฉreu nian. Ho promosaun interkรกmbiu komersiรกl no aumenta ligasaun aรฉrea regulรกr sira, akordu sira neโ€™e ho intensaun atu haburas kreximentu ekonรณmiku no promove turizmu. Akordu sira neโ€™e mรณs aliรฑa ho Timor-Leste nia prosesu adezaun nuโ€™udar membru plenu ba ASEAN no ho polรญtika โ€œCรฉu Abertoโ€ organizasaun nian.

2 – Akordu Izensaun Vistu ho Repรบblika Demokrรกtika Populรกr Laos. Akordu ida-ne’e estabelese izensaun vistu ba objetivu turรญstiku ba titulรกr sira pasaporte komรบn nian, hodi permite entrada no estadia to’o loron 30. Medida neโ€™e ho objetivu atu hametin relasaun diโ€™ak amizade no kooperasaun entre nasaun rua neโ€™e, aleinde fasilita interkรกmbiu turรญstiku no kumpre instrumentu sira ASEAN nian kona-ba rekoรฑesimentu resรญproku ba pasaporte.


Konsellu Ministrus mรณs aprova projetu sira tuirmai neโ€™ebรฉ aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatรกl, Tomรกs do Rosรกrio Cabral:

1 – Dekretu-Lei neโ€™ebรฉ regula funsionamentu Balkaun รšniku no Portรกl Munisipรกl, hodi reforsa desentralizasaun administrativa no modernizasaun servisu pรบbliku sira iha Timor-Leste. Balkaun รšniku sei implementa iha munisรญpiu hotu-hotu no iha illa Ataรบru, ho atendimentu prezensiรกl, mรณvel no telefรณniku, nuneโ€™e bele simplifika prosedimentu administrativu, hadiโ€™a efisiรฉnsia no promove prosimidade entre Administrasaun Pรบblika no sidadaun sira. Servisu mรณvel sei disponibiliza iha รกrea remota sira liuhosi estrutura itinerante/movel sira ne’ebรฉ adapta ona.

Diploma neโ€™e mรณs konsolida no habelar funsionalidade Portรกl Munisipรกl hanesan plataforma sentrรกl ba asesu informasaun no atendimentu pรบbliku eletrรณniku sira, promove transparรฉnsia no partisipasaun sรญvika. Entre inovasaun sira neโ€™e, iha obrigasaun hodi publika informasaun kona-ba jestaun munisipรกl, disponibilizasaun servisu administrativu online no reforsu ferramenta kontrolu sosiรกl nian.

Medida sira-neโ€™e ho objetivu atu hasaโ€™e kualidade servisu pรบbliku, hamenus kustu operasionรกl no promove governasaun lokรกl neโ€™ebรฉ efisiente no partisipativu liu, tuir prinsรญpiu konstitusionรกl no estratรฉjia desentralizasaun Governu nian.

*

2 – Dekretu-Lei neโ€™ebรฉ halo alterasaun daneen ba Dekretu-Lei n. 8/2013, loron 26 fulan-juรฑu, kona-ba Rejime Jurรญdiku Programa Nasionรกl Dezenvolvimentu Suku (PNDS).

Iha kontestu intensifikasaun ba prosesu desentralizasaun administrativa, presiza ajusta enkuadramentu legรกl PNDS nian, liuliu kona-ba fonte finansiamentu ba despeza sira neโ€™ebรฉ asosiadu ho nia ezekusaun. Revizaun ida-neโ€™e ho objetivu atu asegura klareza no adaptasaun neโ€™ebรฉ boot-liu ba ezijรฉnsia administrativa no finanseira foun neโ€™ebรฉ impoin hosi desentralizasaun. Iha tempu hanesan, ho alterasaun ida-neโ€™e, halo klarifikasaun ba dispozisaun hosi diploma orijinรกl neโ€™ebรฉ, durante faze implementasaun nian hamosu dรบvida ka interpretasaun oioin, nuneโ€™e garante aplikasaun ida neโ€™ebรฉ efikรกs liu no hodi aliรฑa ho objetivu sira programa nian.

*

3 – Dekretu Governu kona-ba Orgรกnika Sekretariadu Tรฉkniku Programa Nasionรกl Dezenvolvimentu Suku.

Tuir dispostu iha Dekretu-Lei n. 49/2023, loron 18 fulan-agostu, ne’ebรฉ aprova orgรกnika Ministรฉriu Administrasaun Estatรกl, diploma ida-ne’e adapta kuadru responsabilidade Sekretariadu Tรฉkniku PNDS nian ba kuadru legรกl foun hosi Autoridade Munisipรกl sira, neโ€™ebรฉ rekomenda hodi fรณ apoiu ba implementasaun PNDS iha lokรกl. Husi pontudevista orgรกniku, nรบmeru servisu neโ€™ebรฉ prevee iha diploma ida-neโ€™e mantein sira neโ€™ebรฉ eziste ona, nuneโ€™e sei laiha aumentu iha despeza hanesan rezultadu hosi hasaโ€™e nรบmeru servisu Sekretariadu Tรฉkniku Programa Nasionรกl Dezenvolvimentu Suku nian.


Aprova mรณs projetu Rezolusaun Governu nian ida neโ€™ebรฉ aprezenta hosi Ministru Defeza, Donaciano do Rosรกrio Gomes, kona-ba Referensiรกl Polรญtika Kooperasaun Internasionรกl. Referensiรกl ida-neโ€™e hanesan dokumentu estruturante no orientadรณr ida hodi estabelese parseria estratรฉjika sira kona-ba kooperasaun militรกr internasionรกl, liuhusi referensiรกl neโ€™e promove matadalan no liรฑa asaun lubun ida ho objetivu atu define forma no regra sira kooperasaun nian nuneโ€™e bele otimiza kapasidades neโ€™ebรฉ F-FDTL iha. Iha รกmbitu Kooperasaun Internasionรกl iha รrea Defeza, promove mรณs kriasaun Gabinete Koordenasaun Polรญtika Internasionรกl Kooperasaun, neโ€™ebรฉ depende direta ba membru Governu neโ€™ebรฉ responsavel ba รกrea Defeza, ho misaun atu jere no koordena dossier kooperasaun hotu-hotu ho nasaun belun sira.


Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmรฃo, halo aprezentasaun ida kona-ba Programa Lejizlativu Governu IX nian. Programa ida neโ€™e sei elabora tuir proposta sira neโ€™ebรฉ membrus Konsellu Ministru aprezenta no hanesan previzaun ida kona-ba intervensoins lejizlativas Governu nian, neโ€™ebรฉ organiza tuir setores no prioridades, ba perรญodu tinan 2025.


Ikusliu, Ministra Finansas, Santina Josรฉ Rodrigues F. Viegas Cardoso, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba regras ezekusaun Orsamentu Jerรกl Estadu ba tinan 2025, neโ€™ebรฉ estabelese tuir Dekretu-Lei N. 43/2024 loron 20 fulan-dezembru. REMATA

0 0 votes
Article Rating
Subscribe
Notify of
guest
3 Comments
Oldest
Newest Most Voted
Inline Feedbacks
View all comments
threne
threne
10 months ago

7ERAK36rebW

gg777login
gg777login
1 month ago

Just logged into gg777login, ready to win some serious cash tonight! Their platform is super easy to use. Let’s get this bread: gg777login

dafabettcasino
dafabettcasino
25 days ago

Dafabettcasino’s a big player. They’ve been around the block a few times. Loads of games to choose from, always something new to try. Give ’em a looksie: dafabettcasino