Aldeia Blehetu Iha Kadunan Ramelau, Infeita ho Uma Tradisional no Ambiente Natureza Ne’ebe Furak, Maibe Governu seidauk Dezemvolve Infrastruktura Bazika

1
10 views

Racom Maubisse, 28/08/2024, Aldeia Blehetu Suco Mulo Posto Administrativo Hatobuilico Municipiu Ainaro hafutar ho uma tradisional ne’ebe sei orijin, iha laletek ida besik foho ramelau nia hun, maske fatin ne’e furak no kmo’ok maibe komunidade aldeia Blehetu ho total populasaun 300 resin no chefe da familia 120, desde tempu Portugues  mai to’o ukun-an besik ona tinan 25 seidauk asesu ba Estrada ne’ebe diak, be mos no eletricidade.

Blehetu tuir Historia mak fatin ne’ebe kultura nia hun tuir lenda kultura timor nian ne’ebe konta husi beiala sira, maibe kondisaun moris komunidade nian seidauk iha mudansa ne’ebe signifikante.

Aldeia Blehetu riku ho produtu local mak hanesan Repolho, fehuk ropa, Senoura, Koto, modo metan ho gtan produtu local sira seluk.

Alieinde aldeia blehetu riku ho hortikultura, maibe mos riku ho nia natureja, mak hanesan aihoris sira desde beiala sira nia tempu la estraga tamba konsidera fatin ne’e lulik no sagradu, laos ai-horis deit maibe mos iha mos fho ki’ik e boot ne’ebe infeita ho aihoris sira iha foho lolon besik kadunan foho Ramelau ne’ebe konhecido iha Timor no Mundo.

Maske Aldeia Blhetu furak no iha riku soin hanesan Hortikultura, Turismu no kulturalmente bele dehan sentru koltura ba Timor, maibe kondisaun Estrada, be mos, no eletricidade seidauk lao ka dezemvolve iha aldeia refere. Hare ba realidade ne’ebe komunidade infrenta iha aldeia blehetu jornalista radio komunidade maubisse mauloko, hakat-an ba hodi dada lia ho komunidade balun iha ne’eba hodi husu konaba oinsa sira nia moris lor loron iha era ukun rasik-an ida ne’e.

Iha intervista ba Radio Komunidade Maubisse Mauloko Claudina da Conceição  haktuir katak;

“Ami hakarak husu ba goveru liu husi programa PNDS hadia ami nia Estrada nomos husu ba EDTL dada ahi eletricidade mai ami nia aldeia hodi ajuda ami nia oan sir abele estuda iha tempu kalan, nune’e mos ami husu ba governu atu dada mos be mos mai ami nia aldeia, tamba ami tempu naruk ona desde tempu portugues, tempu Indonesia mai to’o ukun-an ami seidauk asesu ba Estrada, be mos no eletricidade,, maske iha aldeia vijino sira asesu on aba eletricidade, be mos, edukasaun, no Estrada maibe ami to agora seidauk, ne’e katak ukun-an ida ne’e iha cidade deit, ami sira iha area rurais seidauk bele sente beneficiu husi ukun-an ida ne’e”.

Claudina ne’ebe hanesan mos sidadaun orijin no hela iha aldeia refere hatutan tan katak;

“Ami iha produtu local barak, maibe atu lori ba merkadu mak araska liu liu iha tempu udan, no ami nia oan sira mos asesu ba eskola dok los, tamba ne’e ami husu ba governu atu taumatan mai ami, tamba ami nia aldeia blehetu susar ba buat tolu mak importante be mos, Estrada no eletricidade, tamba ne’e husu ba governu atu tau matan mai ami liu husi hadia ami nia Estrada, dada eletricidade no kanaliza be mos, tamba ami hare aldeia vijino sira ahi lakan Estrada diak, maibe ami nia aldeia to’o agora Estrada, eletricidade no be mos la iha halo ami triste tebes”.

Relsiona ho kondisaun estrada ne’ebe at, hodi difikulta komunidade sira lori produtu local ba merkadu, Ananias Soares hanesan mos komunidade ida iha aldeia Blehetu haktuir;

“Estrada ne’e defikulta tebes ami komunidade iha ne’e, tamba wainhira loron hanesan ne’e diak  maibe tempo udan araska ituan, populasaun atu asesu ba merkadu ne’e susar tebes no ami nia oan sira ba eskola moss usar, tamba labarik sira husi aldeia blehetu tenke ba eskola iha aldeia queorema suco nunumogue nian, tamba ne’e husu ba governu sebele ajuda hadia estrada ne’e liu husi programa PNDS”.

Hatan ba preokupasaun ne’ebe hato’o husi komunidade Aldeia Blehetu Suco Mulo, Administrador Posto Hatobuilico Aniceto Marques de Orleans hateten katak;

“Konaba dezemvolvimentu hanesan Estrada, be mos no eletricidade governu tau ona iha planu iha tinan 2025, parte eletricidade EDTL Municipiu ho Posto ba sukat ona hein tenderizasaun kompanhia ne’ebe mak manan hafoin mak bele ba dada ahi ba aldeia Blehetu, konaba Estrada depois ita sei hato’o ba PNDS hodi hare ida ne’e, e be mos sim tamba iha leten be matan iha karaik entaun sei han tempu hodi hare ida ne’e, maibe uluk Plan Internasional iha Planu atu dada be mais iha kestaun distansia no kestaun tekniku balun, nune’e ikus mai paradu”.

Ita hein katak iha tinan 2025 bele iha planu ne’ebe diak hodi bele hare konaba preokupasaun komunidade sira nian konaba Estrada, be mos no eletricidade, tamba ne’e husu ba komunidade sira atu paciensia hein uitoan no nafatin iha esperansa katak sedu ou tarde governu liu husi ministeriu ne’ebe hare konaba obra sira ne’e sei bele dezemvolve.

Timor-Leste ukun-an tinan 24 ona maibe dezemvolvimentu seidauk lao ho maksimu, liu liu dezemvolvimentu iha area rurais sira ne’ebe do’ok husi cidade  no kapital hanesan municipiu no posto administrative sira. Komunidade nafatin iha esperansa ba makaer ukun sira atu halao politika ho diak hodi bele atinji objektivu ukun rasik-an nune’e bele hasai povu husi kiak no mukit, tamba ne’e husu ba governu da sia atu bele taumatan ba Komunidade Aldeia Blehetu Iha Kadunan Ramelau, ne’ebe Halerik ba Infrastruktura Bazika hanesan Estrada, Be Mos no Eletricidade, tamba Fatin ne’e Soi Tebes ba Uma Tradisional Ne’ebe Sei Orijin, no Ambiente Natureza Ne’ebe Furak Husi Matan Nia Sasin, tamba infeita ho aihoris no produtu local e mos hadulas ho foho ki’ik no boot sira, ne’ebe besik los foho Ramelau.

Reportajem : Racom Maubisse

0 0 votes
Article Rating
Subscribe
Notify of
guest
1 Comment
Oldest
Newest Most Voted
Inline Feedbacks
View all comments