Papel Governu Ba Hakbiit Autores Media Hodi Promove Transparansia, Responsablidade No Inparsialidade Durante Prosesu Eleisaun Sira

0
6 views

Racom Maubisse, 07/09/2023, ba Radio Komunidade Maubisse Mauloko, Director DNPDML-SEKOMS Jose da Costa iha nia intervensaun esplika konaba LEDGALIDADE SIRA, ne’ebe atribui ba media tuir Artigu 40. (Liberdade ko’alia no informasaun ninian):

  1. Ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade ko’alia nian no direitu atu hetan informasaun ruma, no tan informasaun loloos nian.
  2. Liberdade ko’alia no informasaun ninian labele hetan limitasaun hosi sensura ruma.

Artigu 41. (Liberdade imprensa no komunikasaun sosiál ninian)

  1. Iha garantia ba liberdade imprensa nian no ba meius seluk tan kona-ba komunikasaun sosiál.

LeiComsos Artigu 9.º Liberdade espresaun

  1. Ema hotu-hotu iha liberdade hodi fó-sai no divulga ninia ideia liuhosi meiu komunikasaun sosiál.
  2. La bele hanonook ema ida tan ninia opiniaun polítika, filozófika, relijiozu ka buat hirak seluk tan.

VIZAUN GERAL

Konstituisaun Repúblika determina katak sei garante liberdade ba imprensa no ba meius komunikasaun sosiál seluk tan, inklui liberdade de espresaun ho kriasaun husi jornalistas, asesu ba fontes informasaun, liberdade editoriál, protesaun ba independénsia no ba sijilu (ka, segredu) profisionál no direitu kona-ba estabelese jornais, publikasoens no meius de difuzaun seluk tan.

Estadu tenke asegura liberdade no independénsia, husi Órgauns Públikus, ba komunikasaun sosiál, hasoru Poder Polítiku no Poder Ekonómiku, no garante katak sei la iha monopóliu kona-ba meius komunikasaun sosiál.

Sei kompete mos (ka, sai responsabilidade) ba Estadu atu asegura ezisténsia Servisu Públiku ba Rádiu no Televizaun, ne’ebé tenke izentu, hodi haree mos, entre objetivu sira-seluk, kona-ba protesaun no divulgasaun kultura no tradisoens Timor-Leste nian, no mós garantia kona-ba espresaun tuir pluralizmu opiniaun.

VIZAUN NO MISAUN

VIZAUN:

Nune’e, IX Governu Konstitusional  ninia programa iha área Komunikasaun Sosial mai ho medida gerais hamutuk Sanulu resin Walu (18) atu operasionaliza programa IX Governu Konstitusional iha seitor Komunikasuan Sosial ne’ebe toma responsablidade husi SEKOMS durante mandatu tinan lima (2024-2028) ho nune’e durante mandatu tinan lima , Sekretariu Estsado ba Komunikasaun Sosial mai ho vizaun ida Komunikasaun Sosial: Livre, Indepedente no Pluralista.

MISAUN

Sekretariu Estado ba Komunikasaun Social iha IX Governu Konstitusional banati ba dekreitu Lei Nu. 46/2023 de 28 Julho konaba organiko IX Governu Konstitusional nian ne’ebe defini:

  1. Propoin polítika e elbora lejislasaun no regulamentasaun nesesariu iha komunikasaun sosial
  2. Eserse superintendensia no tutela ba meus komunikasaun sosial estadu
  3. Dissimina informasaun konaba asaun governativa ba públiku atraves meus komunikasaun sosial
  4. Diversifikasaun no fortalecementu meus komunikasaun sosail atraves apoio no estimula inisistiva mídia no asosiasaun jornalista
  5. Fornece espasu adekuadu hodi hasae kapasidade mídia officer no jornalista sira liu husi formasaun espesializada
  6. Kria kooperasaun iha nivel nasional no internasional hodi apoio dezenvolvimentu seitor komunkasaun sosial sai forte liu tan.

MIDIA MASSA

Geralmente: Apareilho (sarana) atu hato’o mensagen ne’ebe iha relasaun direita ho komunidade em geral.

Blake no Horalsen: Nudar rede komunikasaun ne’ebe utuliza atu hato’o mensagen entre fontes “ida ne’ebe fo mensagen” ho ida ne’ebe “simu mensagen’’

TIPU MíDIA: Mídia Imprimi, Mídia Eletronika no Mídia Online (Gerasaun-3)

EZISTENSIA MÍDIA

Mídia Massa: Mídia Estatal, Mídia Privada/Komersial no Mídia Komunitaria

KNAR MÍDIA MASSA

Mídia massa hanesan ferramenta kontrolo social no pilar dahat iha demokrasia ne’ebe ho nia papel inportante tebes hodi informa, eduka, diverti no halo kontrolu sosial.

Maibe realidade hatudu katak durante ne’e  publikasaun informasaun ne’ebe iha sei sai nafatin nudar asunto ne’ebe kestionavel.

Populasaun Timor Leste ne’ebe hela iha area remotas ladauk asesivel ba informasaun no barak liu asesu ba informasaun falsu (fake news) nomos informasaun lalos (disinformation)

JORNALISTA; Transparante, Responsablidade no Imparsialidade. PAPEL GOVERNU, Apoio sira: Seminariu, Formasaun no kapasitasaun, Orsamentu (atraves asosiasaun jornalista sira) no Infrastruktura.

Jornalista             : Ekipa Racom Maubisse

Editor                    : Joaquim Coutinho

0 0 votes
Article Rating
Subscribe
Notify of
guest
0 Comments
Inline Feedbacks
View all comments