Papel ADTL Hodi Asegura Ema Ho Defisiénsia Nia Partisipasaun Iha Demokrasia No Eleisaun Inkluzivu Iha Timor-Leste

0
77 views

Racom Maubisse, 07/09/2023, Aprejenta husi Cesario da Silva konaba Saida mak ADTL? Asosiasaun Defisiensia Timor-Leste (ADTL) mak organizasaun salurik ida ba organizasaun naun-lukruativu sira ne’ebe serbisu no tau matan ba ema ho defisiensia iha Timor-Leste.

ADTL nia objetivu; Advoka ba mudansa atitude, ambiental no institusional, Halakon barreira ba inkluzaun sosial, Asegura sustensabilidade ekonomia organizasaun membru, Tau-matan ba fornesimentu saude
edukasaun, empregu no asesibilidade ba EHD.

ADTL nia programa; Programa edukasaun no kapasitasaun, Programa empoderamentu ekonomia no Programa advokasia no inkluzaun sosial.

Saida mak DEFISIÉNSIA; Ema sira ne’ebé iha limitasaun fíziku, mentál, intelektuál longu prazu, iha interasaun ho barreira oioin, bele impede sira-nia partisipasaun kompletu no efetivu iha sosiedade. Disabilidade tanba disfunsionamentu iha parte balun hosi isin-lolon.  Limitasaun ka disfunsionamentu orgaun isin-lolon.

Inportante atu intende: Defisiensia hanesan buat normal husi diversidade ema nian, Ema ho defisiensia iha direitus umanus hanesan ho ema sira seluk no Ema ho defisiensia nu’udar parte husi komunidade.

Konvensaun ONU kona-ba Direitu Ema ho Defisiénsia (UN-CRPD) hateten:  Ema ho Defisiénsia inklui ema sira ne’ebé iha disabilidade fiziku, mental, intelektual ou sensoria ba tempu naruk, ne’ebé bele impede netik sira atu iha interaksaun ida nakonu, efetivu e egual iha moris sosiedade. Iha Timor-Leste: EhD mak grupu ida ne’ebé vulneravel liu ita nia iha sosiedade. Sira nia vulnerabilidade ne’e kauza hosi prosesu konstrusaun sosiál ida ne’ebé maioria afeta hosi kiak, diskriminasaun, tratamentu a’at no abandonadu.

Tipu defisiénsia no terminolójia:

  • Defisiénsia matan LAOS matan delek.
  • Defisiénsia tilun LAOS tilun diuk.
  • Defisiénsia fizíku LAOS ain aat liman aat.
  • Defisiénsia intelektual LAOS la normal.
  • Defisiénsia psiko-sosiál LAOS bulak.
  • Konstituisaun uza termu Defisiénsia (haree artigu 21)
  • Liafuan sira ne’ebé la loos, konsidera hanesan diskriminativu no stigma sosiál.
  1. Uja termonologia ida ne’ebé diak.
  2. Buka hatene sé mak besik ou komprende diak liu nia.

Baze legal ba Ema ho Defisiénsia; Konstitusaun RDTL – Artigu 21 “Sidadaun ne’ebe iha Defisiensia Fiziku ou Mental iha direitu no mos obrigasaun hanesan sira seluk, maibe sira sei la hala’o kna’ar hirak ne’ebe sira la bele hala’o tanba deit sira nia Defisiensia” no “Estadu, wainhira bele, promove protesaun ba sidadaun sira ne’ebe  iha Defisiensia tuir Lei haruka”.

K-RDTL – Artigu 16 universalidade no igualdade. K-RDTL – Artigu 46 Direitu partisipasaun politika, KRDTL – Artigu 65 Eleisaun no Rezolusaun Governu No. 14/2012. Polítika Nasionálida kona-ba Inkluzaun no Promosaun ba Direitu Ema ho Defisiensia, Objetivu: promove igualdade, oportunidade ba partisipasaun, hadiak kondisaun moris no define aréa estratéjia sira ba intervensaun hamutuk.

 

Jornalista             : Ekipa Racom Maubisse

Editor                    : Joaquim Coutinho

 

 

 

 

 

0 0 votes
Article Rating
Subscribe
Notify of
guest
0 Comments
Inline Feedbacks
View all comments