Presidente KI Otelio Ote: Radiu Komunidade, Nu’udar Meius Komunikasaun Sosial Ne’ebe Potensial, Precisa Mobiliza Rekurusu Hodi Haforsa

0
36 views

Racom Maubisse, 23/08/2023, Presidente Konselho Imprensa Timor Leste Otelio Ote hateten katak, Radiu Komunidade nu’udar Meius Komunikasaun Sosial ida potensial desde tinan sanulu resin liu ba no Lei Komunikasaun Sosial numeru 5/2014 rekunhese Radiu Komunitaria mos nu’udar orgaun komunikasaun sosial ida, ne’ebe ezisti tanba espiritu husi artigu 40 no 41 Konstituisaun RDTL, konaba Liberdade opiniaun/espresaun no liberdada imprensa.

Ba radio Komunidade Maubisse Mauloko, Presidente KI ne’e hateten katak, nu’udar orgaun komunikasaun sosial, ne’ebe mai husi komunidade nia inisiativa, presiza mos iha nia sustentabilidade.

Otelio Ote haktuir liu tan katak, Iha era teknolojia komunikasaun avansadu ohin-loron Radiu Komunidade sira, mos presiza eleva nia kapasidade liuhusi mobiliza rekursu hotu, atu kontinua sustentabiliza-an, tamba ne’e ema sai foku numero um iha organizasaun. Ema mak rekursu real iha organizasaun. Rekursu ne’e refere ba individu ida ne’ebe hatudu servisu makaas hanesan motivador no mobilizador organizasaun. Nunee, presiza atu eleva nafatin rekursu nee nia kunhesimentu, abilidade no kapasidade.

Husu konaba Oinsa jere rekursu ema iha sala redasaun, Presidente KI ne’e hateten katak iha era dijitalizasaun ohin loron tenke uja meus ida naran One Man One Team, tamba iha Era dijitalizasaun obriga plataforma midia hotu, atu halo konverjensia midia. Signifika, la focu deit ba plataforma ida, maibe bele focu mos ba plataforma hotu. Termu importante tebes, iha kestaun ne’e mak jere rekursu ema, atu servisu nu’udar One Man One Team.

Signifika, Prepara servisu na’in atu iha abilidade dupla, Ema ida bele halo servisu liuhusi servisu ida, Bele atende kobertura sira individual/ sem ekipa, Formasaun ba foin-sa’e sira: Organiza treinamentu jornalizmu baziku, Desidi kontribuidor, Korespondenti

Koalia konaba rekursu osan, Organizasaun hotu, sempre konsidera osan nu’udar rekursu ida baziku forte no importante. Iha ema maibe la iha osan, la iha atividade no labele atinji objetivu. Iha Orgaun Komunikasaun social, fontes rendimentu osan mai husi atividade negosiu. Estabelese ekipa Negosiu, Eleva kunhesimentu negosiu, abilidade negosiu no jestaun inklui jere osan, Hametin relasaun ho setor privadu, Kria programa edukativu ho parseiru no Kria eventu sira orientadu ba rendimentu.

Tamba ne’e lider maksimu Konselho Imprensa ne’e aprofunda liutan katak, jornalista mak rekursu ida ne’ebe importante tebes iha meius komunikasaun social mak Jornalista. Jornalista ida nu’udar pesoa, ne’ebe iha responsabilidade juridiku ba nia atividade no produsaun notisia sira hotu.

Durante loron rua halao formasaun iha municipiu Ainaro ba Radio Local sira iha rejiaun II, husu mos konaba Saida mak Advokasia? Presidente KI ne’e haktuir katak; Advokasia ne’e hanesan forma komunikasaun persuasivu ida, ne’ebe nia objetivu atu influensia ema sira ne’ebe iha pozisaun no poder foti desizaun, tamba ne’e meius Komunikasaun sosial, nu’udar airin ka pilar daha’at iha nasaun, iha nia papel importante hodi halo sivilizasaun ba sidadania. No Papel importante haat mak sempre hatur iha midia nia kabas: Informador, Edukador, Kontrolu no Diverte.

Radiu Komunidade sira ezerse ona papel haat ne’e, liuhusi maneira oioin, inklui kria programa advokasia sira liuhusi kanal radiu idaidak, konaba area hotu atu sensibiliza informasaun publiku no privadu ba sidadaun sira. Nune’e, Radiu Komunidade presiza iha kapasidade introduz radiu ho nia programasaun sira, aprosima fontes potensial sira, ne’ebe iha interese atu publika sira-nia materia advokasia liuhusi Radiu. Ezemplu programa Nutrisaun ba labarik, Direitu Labarik, Rai osan iha Banku, no seluk tan.

Iha treinamentu durante loron rua ne’e mos kolia konaba resolusaun konflitu no jestaun ba emosaun, tamba ne’e tuir Otelio Ote katak, Instituisaun saida de’it mak sai fatin halibur ka klibur ba ema barak ho karater umanu diferenti, fasil atu mosu konflitu. Ne’e tanba egoizmu, hadau malu pozisaun, mosu diskriminasaun iha instituisaun laran no mos la garante kondisaun moris husi servisu na’in sira. Meius komunikasaun sosial nu’udar mos instituisaun ida, la ses husi konflitu internal no mos konflitu entre midia ne’e rasik ho publiku, tanba de’it atividade jornalistika no produtu jornalistiku.

Solusaun ida husi prosesu ne’ebe lidera husi ema neebe kapasidade, ka mediador, atu konsege lori ema sira ne’ebe involve konflitu, tur hamutuk rezolve problema diferensia ideia ka hakarak hodi atinji paz.

Jornalista     : Natalino Mendonca

Editor           : Joaquim De Fatima

0 0 votes
Article Rating
Subscribe
Notify of
guest
0 Comments
Inline Feedbacks
View all comments