Comissario Nasional CNE  Alcino de Araujo Baris, halao  enkontro ho funsionariu CNE no halao Supervisaun ba Aktualizasaun Base de Dados STAE Municipiu Ainaro

0
232 views

Racom Maubisse, 21 de Outubro 2022, Comissario Nasional CNE  ALCINO DE ARAUJO BARIS halao  enkontro ho funsionariu CNE no halao Supervisaun ba Aktualizasaun Base de Dados iha STAE Municipiu Ainaro. Iha intervista, Comissario, tuir kultura demokrasia ne’ebe hatur iha Konstituisaun-RDTL, eleisaun sei realiza iha tinan 5-5. Nasaun Timor Leste la kleur tan sei realiza eleisaun Parlamentar. Oinsa preparasaun CNE nian hodi hasoru eleisaun Parlamentar ne’ebe sei akontese iha tinan 2023 mai. Tanba… maske oras ne’e ita iha ona meados outubro, ladauk senti aktividades ruma hosi CNE.

“Loos, iha konstituisaun hatur momos mandatu Orgaun Soberanea 2, Parlamento no Governo sei hotu sira nia mandate iha inisiu tinan 2023. Maibe ba preparasaun CNE nian hodi hasoru eleisaun 2023, bain bain hela,  tanba Lapsu eh frakeza CNE nian la antisipa Orsamentu ho diak hodi halao preparasaun antes..lolos ne’e oras ne’e CNE halao ona Edukasaun Civika nudar knar importante CNE nian, maibe orsamentu la iha, entaun paradu”. 

Se karik iha sidadaun ida mak la ezerse nia votus iha eleisaun parlamentar ne’e konsekuensia saida mak sidadaun ne’e hasoru, karik iha penalidade ruma?

“Iha Timor Leste ita opta “Vota por Konsiensia” signifika haktuir ba ididak nia konsiensia (kesadaran) laos obrigatoriu,  la iha penalidade  se la vota, Eseptu Registu hodi hetan Kartaun Eleitoral ne’e obrigatoriu hatur kadas Constituisaun RDTL.  Tanba laos Vota obrigatoriu ne’e, mak CNE  exige Edukasaun Civika hodi hasae konsiensia no motivasaun  sidadaun sira hodi partisipa voluntariamente iha iha votasaun”. 

Sr.Comissario bele explika, sidadaun Timor Leste ida oinsa mak bele tuir eleisaun parlamentar?

“Primeiru nia tenke ema identifikadu nudar Timor Oan, Segundo, nia tenke iha 17 anos, maibe 16 anos bele ba registo ona hodi hetan Kartaun  Eleitoral, wainhira too loron votasaun koensidi ho 17 anos,  nia iha ona direitu ba Vota. Nia tenke vota iha fatin nebe nia resensia ba, STAE sei publika eleitor sira ninia naran no taka sae iha Sede Suku nebe nia resensia ba antes tuir votasaun iha eleisaun”.   

Comissario  bele explika kona ba fatin votasaun sira, iha Timor laran. Sera que mantein ho fatin votasaun anterior ka iha tan instalasaun fatin foun ba fatin votasaun sira?

“Iha tan aumentu Centru no Estasaun de Votu hodi fasilita votasaun. Iha Munisipiu Ainaro tuir programa sei   aumenta tan Sentru no Estasaun 20, Eleisaun Presidensial liuba, ho deit sentru 1000, no Estasaun 1500 maibe ba eleisaun parlamentar sei  aumenta tan liliu sei instala iha iha munisipiu tomak”.

Oinsa preparasaun CNE ba nia sidadaun sira ne’ebe iha diaspora?

“Problema ba CNE ne mak orasamentu la preve ba tinan ida ne, tanba frakeza CNE nian la antisipa preve  osan ho didiak iha tinan ida ne, situasaun hanesan ne primeira vez akontese,  la akontese ba kotuk liliu iha eleisaun 2017 no 2018 eleisaun antisipada. Iha otas neba, alem de CNE ho STAE ba halao ABD au mesmu tempu halao edukasaun civika  nomeadamenre iha Australia, (Sydney, Melborne no Darwin), Korea do Sul, Irlandia, Inglaterra no Portugal. Em resposta ba esforsu CNE nian iha otas neba positivu tebes, ate sira timor oan iha diasperu husu  atu kontinua divulga informasaun hanesan  iha oportunidade hirak tuir mai hodi sira hatene no akompanha politka iha Rai Laran. Tuir sira, laos exige deit sira nia obrigasau maibe direitu hetan asesu no hatene politika iha sira nia Rai Laran”.

Nasaun ne’ebe deit mak CNE identifika atu instala fatin votasaun?

“Nasaun hirak hau temu iha leten  iha ona serteza, talves sei iha aumentu tan mak Indonesia hanesan iha Bali, Jawa no Jakarta”. 

Oinsa ho benefisio ne’ebe sei hetan husi eleitores sira bainhira sira tuir atividade Edukasaun sivika no Desafio saida mak CNE infrenta durante organiza atividade edukasaun sivika?

“Benefisiu hosi Edukasaun Civika ne bot tebes. Wainsa Eleitores sira atu hatene didiak nia obrigasaun nudar sidadaun ida, no direitu de votu. Se o la vota nudar sidadun ida, la iha forsa atu reklama no kontesta iha loron ikus. Votu nebe eleitores atribui eh fó, klaru ke exige ninia resultadu halo tuir komprimisu hirak promote iha kampanha eleitoral. Resultadu mak saida ? durante prosesu eleisaun, konkorente sira halo promesas atu hadia no garente progresu desenvolvimentu iha tinan 5-5.  Karik sira mak representa povu iha Uma Fukun Parlamentu Nasional no kaer Governu, hodi ukun tinan lima nia laran wainhira kulia ba eleisaun parlamentar. Tanba nune eleitores sira liu hosi CNE, esklarese  sai sistema electoral ne oinsa, oinsa mak registu sai nudar partidu politiku, oinsa mak avansa ho Lista (bandeira) rasik eh ho koligasaun, oinsa liu bareira hetan kadeira no forma governu, oinsa mak governu garante programa no orsamentu bele passa iha votasaun parlamentar  ho maioria vota a favor; oinsa mak orsamentu la passa tanba la hetan maioria, no sujeita ba eleisaun antisipada tuir sekuensias iha Konstituisaun RDTL, Leis no  normas regularizadora sira em vigor. Wainhira eleitores sira hatene barak konaba estrutura do estadu, dinamiku politiku, sistema de governasaun, no kualidade de governasaun, mak partidos politikus sira nudar konkorente tenke hakas an hodi hadia sira nia organizasaun, hasae sira nia kapasidade, hatur sira nia Visaun-Misaun lolos,  programas adekuadu,  wainhira sira hetan fiar representa povu no kaer governu iha tinan lima nia laran hodi garante desenvolmentu ba povu nia moris no Estadu Timor Leste. Tanba nune, povu ninia votu importante tebes hodi atribui poder politiku ba makaer ukun sira. Ba Partidus politikus sira, vota laos obrigatoriu, maibe wainhira hetan atribusaun de konfiansa, tenke makaer ukun sira tenke konkretiza konfiansa nebe povu deposita ba. Iha demkokrasi nebe konsagra iha KRDTL, respeita libertade sidadaun sira hodi harii no organiza an iha partido politiku, nebe iha entre partidos politikus sira LAOS ONA INIMIGO (MUSUH) maibe iha deit ADVERSARIU (LAWAN) eh ALIADU (TEMAN), signifika “partidos politikus sira mesak ita nian hotu, diak hotu deit, maibe iha DIFERNSA mak kualidade de organizasaun, vizaun, misaun,  programa hodi kaer poder politiku iha deit tinan 5 nia laran. Era 2023 ba oin, era nebe kompetetivu tebes ba aspetu oin-oin iha moris Estadu Timor Leste, tanba nune tenke prepara organiza-an didiak hodi makaer ukun. Sistema politiku Adotadu Estadu Timor, nakloke ba Eleisaun Antesipada wainhira makaer ukun Lao Kadiok – ladiak… MONU. Ukun laos hetan deit oportunidade iha primeiru tempo (kesempatan dalam kesempitan),   maibe liutan ne, responsabilidade iha sustentabilidade de kualidade hodi halao lolos desenvolvimentu tuir povo no nasaun ninia hakarak”.

      Enkuantu hatan ba desafios CNE hasoru durante Edukasaun Civika, mak tempo ba deseminasaun materia ne limitadu  iha loron ida deit hasoru malu la sufisiente konklui,  no kapasidade eleitores  barak tebes la sufisiente absolve materia ho diak. Presiza tempo barak liutan no bebeik hodi desemina iha fatin hothotu , no rekusu finansiamentu tenke disponibiliza no CNE tenke iha Kapasidade hodi fo importansia ba ida ne’e, tanba knar prinsiapal CNE nian ida mos makne.

Saida mak CNE halo hodi garante partesipasaun feto iha politika ? obstaklu saida mak feto hasoru wainhira partesipa iha politika?

“Atu motiva partisipasaun FETO iha vida polititika, CNE kaer ba Konstituisaun RDTL no lei sira nebe garante envolvimentu feto ninia partisipasaun nudar pilar ida inportante iha vida politika. Iha 2018 antes eleisaun antisipada, hau nudar Presidente CNE iha otas neba, konsegue organiza formasaun no deseminasaun materia politika no aktus eleitoral ba Organizasaun Mulheres Timorenses kuase timor laran tomak, ho objetivu ida deit, motiva, hasae konsiensia no exige partisipasaun sira nian iha vida politika. La bele haluha, exemplo pratiku ida, inskrisaun partidos politikus sira ba konkorensia eleisaun parlamentar, lista kandidatura tenke konsta feto sira nia naran iha grupa de 3 em 3 tenke iha feto nu minimu ema ida”.

Sr.Comissario bele explika kona ba oinsa ema difisiensia sira bele exerse sira nia direito votu iha eleisaun parlamentar 2023 mai? Saida mak CNE halo atu bele garante difisiensia sira labele lakon direito votu iha eleisaun parlamentar 2023?

“CNE uluk kedan defende ema difisiente fisiku sira oinsa ezerse sira nia votu. Sira difisientes fisiku ne ema nebe iha nion no iha rasesino nudar ema normal, maske fisikamente  difisiente. Sira nebe difisiente matan, lolos iha eleisaun presidensial sira nain mak vota mesak, maibe tanba deit sira seidauk hetan formasaun nebe ho diak, entaun sira rasik husu atu adia. Tuir Koordenador Difisiente Matan iha Dili, hateten, nu minimu sira tenke hetan formasaun intensiva durante fulan 6 (nen) hodi ezerse mesak sira nia votu, hanesan ne iha eleisaun parlamenter 2023 sira bele vota mesak ona, STAE – CNE prepara dadauk Boletin hanaran BRAILE hodi sira bele vota mesak”.  

Tuir Sr.Comissario nia hare Partidos Politico hira mak bele iha kondisaun atu konkore iha eleisaun Parlamentar 2023? Karik iha Partidos Politico foun ruma hetan ona kondisaun husi Tribunal Rekursu atu konkore mos iha eleisaun Parlamentar 2023?

“Tuir Lei 9 / 2017 konaba eleisaun parlamentar,  no Lei nu. 2/2016 konaba partidus politikus sira hateten momos katak, partidu politiku nebe tuir kada peridu eleisaun, sei tuir nafatin eleisaun  hirak iha periudu tuir mai. Eseptu la tuir eleisaun regular dala 1 (ida) deit,  sei eksklui (hasai) ona  hosi konkorensia iha eleisaun tuir mai. Iha 2017 iha partidu hamotuk 18 mak partisipa. Iha 2018 eleisaun antisipada iha deit partido 8 nebe kompostu hosi koligasaun 2 (tolu tolu) no ho bandeira besak 2, no tuir informasaun katak sei iha tan kandidatu partidu  balun mak oras ne halao hela inskrisaun iha Ministeriu Justisa. Numeru ne sei aumenta iha eleisaun parlamentar 2023”.  

Tuir Sr.Comissario bain-bain public rona, Partidos Politico sira avansa ho bandeira mesak no balun ho koligasaun. Explika tok prosesu ida ne’e? Sa vantage mak hetan husi koligasaun tanto avansa ho bandiera mesak? CNE rejista ona desafios ba Partidos Politico sira ne’ebe halo koligasaun Pre-Eleisaun?

“Ora bem, koligasaun entre partidos politikus hirak iha oin 2. Ida,  Koligasaun Pre-Eleisaun hodi hetan kadeira (hakat liu bareira,  forma governu karik iha maioria) no ida seluk, apos eleisaun buka maoria hodi forma governu entre Bancadas Partidu Politikus sira iha Parlamentu nasional . Ne mak vantagem koligasaun. Maibe desvantagem bot tebes ba koligasaun Pre-Eleisaun tuir esplikasaun hanesan tuir mai:

1. Hahu 2017 no eleisaun antisipada 2018, koligasaun partidariu naksobu fila kotuk ba malu.

2. Iha 2017, koligasaun BUP nebe lideradu hosi senhor falecidu Camilo, apos eleisaun han-malu, naksobu no fila kotuk ba malu, tanba fahe orsamentu subsidi ba Kampanha Eleitoral kada Votu ekivale 4 dolares Amerikano la too.

3. Iha 2018 :

a. AMP (Aliansa Maioria Parlamentar) kompostu hosi CNRT, PLP no Khunto, naksobu rahun tanba Orsamentu la passa iha Parlamento Nasional. Ida ida lao buka nia dalan mesak.  Koligasaun ba mandate tinan 5.

b. FDD (Frente Desenvolvimento Demokratiku)  kompostu hosi Frenti Mudansa, PUDD, UDT, PDN naksobu rahun tanba fahe osan Subvensaun Publika la hanesan.  Kadeira 3 deit partidu ida nebe mak merese tur iha parlamentu.

c. Siuasaun seluk ba koligasaun 2 temi iha leten,  sese  sese loos mak bele troka, wainhira deputadu ida resignaan no mate ou hetan inpedementu. Konfuzaun bot iha sekuensi lista kandidatura tuir lei haruka.   

Tuir hau nia pontu de vista pessoal, hau rekomenda diak liu ba eleisaun Parlamentar 2023, kada partidu politiku lao mesak  ho ninia bandeira rasik hodi la repete situasaun konfuzaun hanesan iha kotuk ba.  ESEPTU koligasaun apos eleisaun fasil ba kada Bankada hodi forma governu ou toma oposisaun”.

Iha ka lae regulamentu espesifiku hodi regula krimi iha eleisaun no tipe krime saida deit ?

“Krime eleitoral regulariza iha Kodigo Penal hahuo hosi artigo 229 to artigo 242 ho tipo de krime oin oin, ninia moldura penal entre multa to tama kadeia”. 

Kada eleisaun iha orgaun rua (CNE no STAE) mak halo atendemento ba eleisaun. Oinsa funsaun orgaun eleitor rua ne’e?.

“CNE ne Orgaun ida nebe mai kedan hosi konstituisaun RDTL. Orgaun ida ne independente, goza ninia autonomia administrasaun no finansas rasik. Iha Comissariu nain 7. Ida representa Tribunal, Ida representa Ministeriu Publiku, Ida Representa Presidensia da Republika, Ida representa Governu, 3 representa Parlamentu Nasional. Comissariu sira hetan tomada de posse iha Parlamentu Nasional ba mandatu tinan 5 no sei bele renova mandatu dala ida deit.  Comissariu sira funsiona iha plenaria, no plenaria mak desizaun as liu. Durante CNE ninia knar hetan apoiu hosi Sekretariadu Administrasaun Funsionariu Publiku ho agensia sentral iha Dili no Munisipiu sira hotu. Orgaun ne ninia knar tau matan aktus eleitoral, fiskaliza prosesu eleitoral no promove partisipasaun eleitoral”.

“Ao passu ke STAE, Diresaun Geral ida subordiona iha Minsteriu Estatal ninia okos. Orgaun ne  mak nudar Meritu (ahli) Gestor iha Administrasaun no Logistika ba aktu eleitoral. Ne mak diferensa entre knar no papel Orgaun 2 nian”.     

Maneira oinsa mak CNE antesipa atu ema hotu bele respeita no simu rezultado eleisaun?

“CNE tenke garante duni katak prosesu eleitoral tenke lao fair, verasidade no nakloke ba ema hotu tenke iha asesu no hatene lalaok no resultadu eleitoral hetan satisfasaun no simu ninia resultadu. Ida ne’e papel CNE nian”.

Lia menon ba eleitores sira :

Husu partidos politiku sira atu organiza an didiak hodi konkore iha eleisaun Parlamentar 2023, Husu Parlamentu Nasional atu reve lei eleisaun parlamentar, no lei partidos politikus ho antesidensia, ba eleitores sira tenke buka hatene liutan konaba prosesu eleitoral, tanba IMI NIA VOTU vale ba tinan 5. Konyese liutan partidu politiku sira, sei la vota sala. Mai ita prepara ba vota iha eleisaun Parlamentra 2023. O nia votu, hau nia votu determina Nasaun Ninia Destinu…..Vota sala hein tinan 5. Remata..!!

Artigu ne’e sita husi Pajina Facebbok Komisario CNE Nasional Sr. Alcino de Araujo Baris, tamba hetan autorizasaun

Jornalista Ekipa Racom Maubisse

Editor Joaquim Coutinho

0 0 votes
Article Rating
Subscribe
Notify of
guest
0 Comments
Inline Feedbacks
View all comments