AJTL Husu Governu Atu Respeita Serbisu Jornalista Nian

0
166 views

AJTL-Husu MAPKOMS Dada Hikas Kazu Jornalista Nian Iha Tribunal

Racom Maubisse, 16/10/2022, Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e [AJTL] nudar asosiasaun ne’ebe mak sai nudar mahon ba jornalista sira, hodi hare liu konaba liberdade imprensa no espresaun, no mos kapasita jornalista sira kona ba jurnalismu.

Asosiasaun ne’e hanaran Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e, ne’ebé tuir-mai habadak  nu’udar AJTL, ne’ebe  harii iha loron 22 Dezembru 1999, iha Hotel Turismo.

AJTL harii bazeia ba Deklarasaun Turismo ne’ebé asina husi jornalista na’in 60 iha loron 22 Dezembru 1999, Dili Timor Lorosa’e. 

Liuhusi konferénsia imprensa ne’e AJTL hakarak fo parabéns ba jornalista hotu no media tanba ohin loron nu’udar loron dahuluk nian ita komemora loron nasional liberdade imprensa iha Balibo, nu’udar fatin trajédia ne’ebe militár Indonesia ohin jornalista estranjeiru nain 5, nune’e bolu ho naran Balibo Five.

Liuhusi diskusaun naran hamutuk ho Konsellu Imprensa hodi deside loron 16 Outubru sai nu’udar loron nasional ba liberdade imprensa.

Liuhusi komemorasaun ne’e AJTL kontinua hato’o nia pozisaun katak hahú husi harii AJTL iha 22 loron 22 Dezembru 1999 to’o ohin loron AJTL kontinua firme hodi promove liberdade imprensa no espresaun iha Timor-Leste, tanba ida ne’e mak sai baze fundamental husi direitu umanus.

AJTL orgullu tanba relatóriu husi Report Without Borders Timor-Leste nia liberdade imprensa kontinua hatudu ezemplu diak iha sudeste aziátiku ho rangking 1 no iha mundu global kontinua hakat ba rangking 17.

Nune’ ho komemorasaun ida ne’e AJTL kontinua husu ba estadu, governu, partidu polítiku no instituisaun importante sira seluk hodi kontinua respeita serbisu jornalista nian, labele kriminaliza serbisu jornalista nian hodi uza kódigu penal, tanba jornalista iha papél importante hodi sai ponte ba entre povu ho estadu hodi informa informasaun sira ne’ebe povu sira hakarak hato’o, no sai control social iha sosiedade nia leet.

AJTL hakarak uza biban ida-ne’e hodi:

  1. Husu ba governu atu respeita serbisu jornalista nian, no labele kriminaliza serbisu jornalista nian
  2. Husu ba Ministeriu Asuntu Parlamentar no Komunikasaun Sosial hodi dada hikas kazu jornalista nian iha Tribunal, tanba jornalista laos kriminozu labele uza podér hodi hamate liberdade imprensa.
  3. Relasiona ho ezbosu lei sibernétika ne’ebe agora dadauk iha hela Parlamentu Nasional, AJTL husu atu halo diskusaun públiku involve jornalista, akademista no sosiedade sivíl sia atu fo sira nia hanoin, atu nune’e laiha artigu ida ne’ebe bele impede serbisu jornalista, sosiedade sivíl no akademista  nian iha dijitál, no sekarik lei nee aprova mos tenke proteje ema hotu nia direitu, laos polítiku nain sira nian direitu deit.
  4. Ohin loron ita moris iha era dijitál husu mos ba jornalista sira atu uza dijitál ho responsabilidade hodi kontra liafuan odiu, rasizmu no informasaun falsu nune’e ita la halo ema vulneravel atu sai vulneravel liután, kontinua kumpre kódigu étika jurnalistiku no prinsípiu jurnalism tanba sai nu’udar ukun fuan jornalista nian.
  5. Husu ba Konsellu Imprensa kontinua sosializa lei komunikasaun sosial, no importánsia husi serbisu jornalista nian ba públiku, nune’e Liberdade imprensa kontinua eziste ho diak.
  6. AJTL mos hakarak soliedaridade ba maluk jornalista sira iha Myanmar ne’ebe to’o agora hetan risku, ameasa no limitasaun ba liberdade imprensa no espresaun tanba rezim militar iha Myanmar, hodi hamosu violasaun direitu umanus no husu ba estadu Timor atu kontinua aprosima nasaun sira iha sudestae aziátiku hodi respeita liberdade imprensa no espresaun iha Myanmar, tanba iha pasadu ativista no jornalista sira Myanmar mos kontribui sira nia an ba luta ukun rasik an.
  7. AJTL mos fo soliedaridade ba jornalista sira iha Filipina ne’ebe maka sempre akontese violénsia hasoru jornalista sira, liu-liu foin lalais jornalista Percy Lapid ne’ebe hetan oho, no estadu Timor presiza fo hanoin ba nasaun hirak ne’e atu la akontese tan violénsia hasoru jornalista sira. Tanba Timor-Leste sai ezemplu diak nasaun sira seluk iha sudeste aziátiku oinsa liberdade imprensa ho espresaun iha Timor-Leste lao diak.

Hamutuk ita kontinua promove liberdade imprensa no espresaun iha Timor-Leste, sai jornalista ne’ebe krítiku liu defende direitu umanus no lian laek sira. Lia Los Sei La Mate

Balibo, 16 Outubru 2022

Jornalista Ekipa Racom

Editor Joaquim Coutinho

0 0 votes
Article Rating
Subscribe
Notify of
guest
0 Comments
Inline Feedbacks
View all comments